Aktuaalset
 
Avaleht
Rae vallast
Avalik foorum
Kasulikud lingid
Dokumendid
Saada kiri foorumi pidajale


Rae valla virtuaaltuur


Avalik foorum: vastused teemale
Lisa uus teema
Teema: Lagedi kooli tulevikust
Teemat alustas:
Ylle 10. veebruaril 2010 kell 19:50:31
IRL-i Rae valla osakonnal on oma kodulehekülg, mis ühtlasi siis ilmselt väljendab ka kogu koalitsiooni seisukohti ja mõttearendusi, sest uue vallavanema seisukohti ja selgitusi oma valla rahvale ei ole osanud kuskilt veel välja lugeda. Kuna paljud valla elanikud ilmselt ei ole veel harjunud IRL-i kodukal käima, kuid seal on kirjutised Lagedi kooli tuleviku kohta, siis paneks siia selle lehekülje aadressi.

http://sites.google.com/site/i...

Kodulehekülje päises on ilus juhtlause -JUHIME AUSALT, AVATULT JA HOOLIVALT!
Mida teie arvate, Lagedi rahvas?
 
Kommenteeri seda teemat
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
lagedilt 10. veebruaril 2010 kell 19:56:41
Tundub, et Lagedi kooli tulevik on otsustatud
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
ruukkivi 10. veebruaril 2010 kell 20:01:33
Andsin eile volikogu istungil sisse arupärimise, millele peaks saama 10 päeva jooksul vastuse. Siis saame juba täpsemat inffi. Arupärimine siis järgmine
http://www.raivouukkivi.ee/fil...

Üheks võimaluseks võib tõustagi koostöö Jõelähtmega. Seal ju ka reform võimul. Sealne vallavanem rääkis mulle juba detsembris, et võiks mingi analoogse otsuse teha. Ma selgitasin, et Lagedil on potentsiaali põhikooli pidamiseks küllaga. Ei jaga ma arvamust, et kooli renoveerimise järgselt see tühjaks jääb. Ei jää, väga hea näide oli Jüri Gümnaasium. Renoveerimine tõstab usaladatavust ja rahvas paneb lapsed sellesse kooli.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
tegelikult 10. veebruaril 2010 kell 20:42:12
algabki kogu probleem sellest,et Lagedil pole lasteaeda. Kui harjutakse lapsi vedama mujale lasteaeda, siis on selline mõttemuster laste koolitee alguseks juba vanematel kujunenul. Kui Lagedil oleks lasteaed, siis kujuneks eelkoolieas laste oma turvaline sõpruskond, lastevanemate võrgustik ja kogu see väikesele kogukonna koolile omane keskkond välja ning otsutamine Lagedi kooli kasuks oleks juba asjade loomulik käik.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Ylle 10. veebruaril 2010 kell 21:09:03
Agu Laius kirjutab:

Lagedi koolihoone vajab ajakohastamist ja rekonstrueerimist, et seal saaks läbi viia õppekavas ettenähtu. Koolil puuduvad vajalikud aineklassid ja võimla. Pedagoogid vananevad ja noori õpetajaid kooli ei tule. Probleemne on kooli hariduse kvaliteet. Lagedil ei ole lasteaeda. Vajadused ulatuvad enam, kui saja miljoni kroonini, kuid ei ole kindlustunnet, et kõik need investeeringud üldse mõistlikud on. Samas on hästi teada, et selline investeeringute maht võtab vallalt aastaid.

Kui vallavolikogu esimees kahtleb, kas investeeringud valla haridusasutustesse on mõistlikud, samal ajal kui kohalik rahvas on väga huvitatud koolimaja renoveerimisest ja lasteaia ehitamisest, mis eelmise vallavalitsuse prioriteetide hulka kuulusid, siis missugusest HOOLIVAST valitsemisest saab juttu olla?
Samuti on Lagedi kooliõpetajaid solvav väljend "probleemne hariduse kvaliteet". Tänu tublidele õpetajatele on nii mõnedki lapsed selle kooli kiitusega lõpetanud ja hiljem ka gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga. Ilma tugeva alghariduseta seda ei juhtuks.


Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Endel Albin 10. veebruaril 2010 kell 21:45:47
Tere,

Lagedi kooli sulgemisega on hirmutatud juba pea 10 aastat. Ja arvan, et arutada võib erinevaid arenguvariante, kuid alati peab leidma mingi mõistliku lahenduse. Kooli sulgemine või jätkamine sõltub paljudest asjaoludest, puudutaks lähemalt kahte:

1. Kas piirkonnas elab piisavalt kooliealisi lapsi ning kas lapsevanemad panevad oma lapsed õppima piirkonna kooli?
2. Kas eelarves on piisavalt vahendeid tegevuskulude katmiseks ja investeeringuteks.

1.1. Mis puudutab esimest punkti, siis millegipärast aasta-aastalt väheneb Lagedi Põhikoolis kooliõpilaste arv. Olen selle tendentsi kohta nii mõnigi kord asjatundjatelt küsinud, kuid praktiliselt mingit seisukohta pole keegi väljendanud. Enamusel juhtudel muututakse vastates väga närviliseks ja raiutakse: kool tuleb säilitada, maksku mis maksab. Kuid käesoleval ajal õpib üheksas klassis 82 õpilast. Võin numbriga ka eksida, sest kooli kodulehelt ei leia õpilaste arvu. Aga on õppinud ka 200 õpilast.
1.2. Rae valla kodulehel on elanike arv külade kaupa. Sellest tabelist tuleb välja, et Lagedi Põhikooli (eelmise Vallavalitsuse ettepanekul) volikogu määrusega kehtestatud koolipiirkonnas elas 1996.aastal 969, 2003.aastal 1120, 2007. ja 2010.aastal 1236 ning , kõige rohkem, 2009.aastal 1274 registreeritud vallakodanikku. Valla koduleht ei võimalda analüüsida koolipiirkonna elanike vanuselist struktuuri. Põhimõtteliselt peaks ta olema enam-vähem analoogne varasemate aastatega, mil Lagedi koolis õppis üle 130 õpilase. Seega kooliõpilaste ja rahvastiku arvulise näitaja järgi ca 40% piirkonna lastest käivad teistes koolides. Seda Lagedi koolielu puudutavat küsimust saavad kõige paremini kommenteerida koolipiirkonna õpilased ja lapsevanemad.

2.1. Raivo Uukkivi poolt toodud arvamus on Rae Vallavalitsuse finantsjuhi pragmaatiline ettepanek. Tema ei tohi sekkuda kohalikku päevapoliitikasse, vaid teeb väga tänuväärset ja effektiivset tööd eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks kõigi vallaelanike huvides. Seega seda ettepanekut ei saa kuidagi seostada poliitikute tahte või väljaütlemistega.
2.2. Lagedi koolimaja rekonstrueerimiseks ja remondiks on viimase 10 aasta jooksul kulutatud pea 8 - 10 miljonit krooni, mis tänast õpilaste arvu arvestades on pea samas suurusjärgus Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimiseks kasutatud valleelarve vahenditega. Kuid jätkuvalt viidatakse kooli väga halvale tehnilisele seisukorrale. Tõsi, viimased 4-5 aastat pole, vist, midagi suuremat ehitustööd ette võetud, sest eelnevad lappimised on olnud suht mõttetud ja ebaotstarbekad, kogu koolihoone on vajalik kompleksselt ette võtta. Ja see tahe on olemas ka käesoleval ajal, kuid sõltub eelkõige KOIT-kavaga.
2.3. Lagedi koolis on aastas tegevuskulud õpilase kohta (2010.a.) ligikaudu 75 000.- krooni. Samas Vaida koolis on summa 57 000.- kriini ja Jüri Gümnaasiumis 22 000.- krooni. Võrdluseks võib tuua veel lasteaedade tegevuskulude kohamaksumused, mis on ca 50 000.- aastas, millest lapsevanemad kompenseerivad ligikaudu 9500.- krooni.

Seega, ärme tegeleme ainult emotsionaalsete väljaütlemistega. Olukorra muutmiseks on vaja teha tõsist analüüsi ning ka mõningaid muudatusi. Kooli sulgemine või klasside arvu vähendamine ei ole kellegi eesmärgiks. Kuigi kogemused Rae vallas olemas. Mõni aasta tagasi moodustati Rae vallas esialgu Assaku Põhikooli baasil Jüri Gümnaasiumi filiaal ja hiljem suleti lõplikult.

P.S. Kasutasin sõna "mõistlik", mille kasutamise üle majanduskomisjonis tekkis paras poleemika. Mida "mõistlik (ebamõistlik) võiks tähendada, on toodud AÕS-i §7. Igapäevaelus kasutamise kohta võib tuua sellise näite, kus Tallinna müügimaksu kehtestamist nimetati TÜ õppejõu (või oli koguni professor) poolt mõistlikuks.


Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
aitähh 10. veebruaril 2010 kell 22:31:14
Aitähh E.Albinile.et suhtles meiega ,palun tee seda ka edaspidi!
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
vallakodamik 11. veebruaril 2010 kell 07:47:48
Kas ei kasvanud Vaida koolis õpilaste arv peale kooli remontimist ja võimla ja staadioni ehitamist? See on oluline tegur, kui on õppimiseks kõik tingimused tagatud, siis valitakse ka kodule lähim kool õppimiseks...Kui aga räägitakse kooli sulgemisest, klasside vähendamisest, siis sellises ebakindluses loomulikult valitakse mingi kindlam kool...
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Mürka 11. veebruaril 2010 kell 08:24:35
Kas see on see Endel Albin sealt Pakarist? Mida tema teab mõistlikkusest? Või kuidas julgeb sellest rääkida? Endal palgad kuid maksmata, mõistlikust põllumajandusest ei tea ta midagi. Nüüd laste kallale. Prooviks Tihemetsa traktoristid ja Leningradi parteikooli vilistlased Rae valla lastest eemale hoida
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Eero 11. veebruaril 2010 kell 12:36:00
Albin võiks siin hoopis kirjutamatta jätta, sest midagi mõistlikku ta niikuinii ei ütle!

Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Endel Albin 11. veebruaril 2010 kell 13:01:34
Vaida koolis on õpilaste arv, peale remonti, vähenenud ca 10%.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
ruukkivi 11. veebruaril 2010 kell 13:42:30
On tänuväärne, et E.Albin sõna võttis ja püüdis asju näidata nii nagu tema (koalitsioon?) neid näeb. See ajas mind veidi kihevile ja kirjutasin siis ka ühe pisikese seisukoha, mida pakun tasuta konsultatsioonina ka tänasele vallavalitsusele.

http://www.raivouukkivi.ee/fil...

Endel soovis vaimukas olla ja rääkis oma loo lõpus sellest, miks ta kasutas sõna mõistlik ja et ta lausa sai selle sõna definitsiooni asjaõigusseaduse § 7-st. Ma olen ka siis veidi vaimukas ja teatan Endlile, et AÕS-is ei olegi §7 ja seda juba alates 2002.a.
On see mõiste küll defineeritud VÕS-is ehk võlaõigusseaduses.

Seda mõistet täiendab Uno Mereste enda poolt koostatud Majandusleksikonis ja lisab veel ühe mõiste "„mõistliku lähenemise reegel” – reegel, mille järgi tegevuse ebaseaduslikuks kuulutamise aluseks on olemasolevad tõendid selle tegevuse ebasoovitava või lubamatu mõju kohta riigile (ka KOV-ile. RU), konkurendile või tarbijale". Seega kui tahad demagoogiliselt manipuleerida mõistetega "mõistlik" ja "ebamõistlik", siis peab neid mõisteid ikka faktiliselt põhjendama.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Eero 11. veebruaril 2010 kell 15:34:01
Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde!
Kõhutunde ja lehmalüpsmise kõrvalt mõistlikku hariduspoliitikat ilmselt ei kujunda.

Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
puhh 11. veebruaril 2010 kell 15:51:46
Kas Uukkivil on Puhhi piltide kasutamise osas autoriõiguste osas leping tehtud? Paistab, et see on Sul veres - võtan võõra vara ja muudkui esitlen ja elan selle seljas. Jutt käib siis vallavanema aruande raamatus (autoriõiguseid rikkudes) pandud fotodest, nüüd jätkub Puhhi saaga.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
melu 11. veebruaril 2010 kell 16:01:47
...Lagedi koolis jääb remont ära, muidu kahaneb veelgi õpilaste hulk, kas nii ?

mida ütleb seltsimees Sagris selle kohta ?
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Eero 11. veebruaril 2010 kell 23:49:57
Hea mõte!
Polegi vaja enam koole ja lasteaedu remontida, sest pärast igat remonti väheneb laste arv ca 10 protsendi võrra. Kas see on see niinimetatud Albini koefitsient?

Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
ei tea 12. veebruaril 2010 kell 01:00:42
ei tea midagi sellest kuidas vallas kulusid märgitakse, aga kui mõni suurem töö, näiteks katlamaja rek kanda kooli arvele, siis saab muidugi ilusaid numbreid ette lugeda, ainult et kütab vist ka teis hooneid?Kuniks ei tea põhimõtteid ja ei saa ka numbried usaldada, nii on statistikaga alati, rääkimata poliitikute esituses.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
ja veel 12. veebruaril 2010 kell 01:40:05
ja veel. Õpilaste arv on koolides juba mitu aastat langenud. Rae vallas on toimunud kasv sisserännu arvelt. Ja näiteks Vaida on pisut teises olukorras kui Lagedi; lasteaed on, kool korras, Tallinnast piisavalt kaugel. Lasteaia või kasvõi päevahoiu olemasolu määrab ära ka võsukeste edaspidise haridustee , kas Lagedil või linnas - see naljakas sõna järjepidevus. Lihtne on lõhkuda, kuid tradistioonidega haridusasutus kujuneb aastakümnetega ja loob aluse kohaliku kogukonna kujunemisele. Kas keegi on mõelnud milline on selle kooli likvideerimsie mõju Lagedi asulale, mida on nimetatud piirkondlikuks keskuseks, ja ka Rae vallale tervikuna? Järjepidevus on sõna, mida poliitikud tihti kasutavad, kuidas siis ei mõisteta selle olulisust siinkohal?Või ääremaastumine või magalaks kujunemine? Kui kool ka kaob, siis oleme pikendus Lasnamäele - tekib anonüümsus. Tänased Lageid kandi inimesed teavad ja tunnevad üksteist, sets on suurelt jaolt käinud smaa skoolis. Numbrid ei ole näitajad, pigem algandmed, et mõista mis on läinud valesti ja mida annaks paremaks teha. Terviku tajumine poleks paha. Puudu on noorte vaba aja veetmise võimalustest ja kohtadest , spordisaal ei teeks paha. Enne valimisi kopsas pea igasse postkasti Lagedil värviline ajaleht , kus manifesteeriti oma lubadusi seoses Lagedi hariduselu ja vaba aja veetmise võimaluste parendamise ning Lagedi kooli rekonstrueerimisega. Millised prioriteedid, rõõmustasid kõik! Kas kellelgi on see ajaleht veel alles? Inimestel on mälu, mis siis, et lühike ja valikuline.

Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
Sulev Puumeister 16. veebruaril 2010 kell 16:24:57
Paljudel siinkirjutajatel on tuline õigus. Lagedi kool ja lasteaed ning kultuurielu on üks tervik. Momendil pole aga lagedil seda tervikut. Lagedi lastel pole muud teha,kui aleviku vahel side juures ringi mütata ja vahel ka õlut tinistada.
Tegemist on väga laialdase sotsiaalse probleemiga,mida ei lahenda kooli kaotamisega ja sellega valla rahakoti ajutise suurendamisega.
Lagedi tulebki lahendada komplektselt. Rnoveerida kool vastavalt nõuetele,ehitada eelnevalt lubatud spordikompleksid ja lasteaed.
Ükski vanem ei vii oma pesamuna kodust kaugemale,kui on olemas normaalsed ja vajalikud tingimused ning lapsevanem võib rahulikult teha tööd ja tuua vallale tulu.
E.Albini väitest 10 milj.remondist ei saa mitte aru.
Lagedi koolis pole tehtud kapremonti vaid aja jooksul vajalike hooldustöid ,mis on igale kinnisvarale hädavajalikud.
Lipp lipi ja lapp lapi peale panek ei ole alati õigustatud,kuid Lagedi Põhikoolis oli selline tegevus vajalik,kuigi kvaliteet pole kiita.
Väärtused ei ole ainult rahalised vahendid vaid hindamatu väärtus on väikekoolist saadud haridus ja kokkukuuluvustunne.
Lagedi kool on olnud aegadest alates üks suuremaid EV kultuuriväärtusi nii nagu teisedki vanemad Põhikoolid.
Lugupeetud võimulolijad ei tohiks lõhkuda vaid peaksid ehitama meie järelepõlvedele.
Austusega
Sulev Puumeister
Lagedi Põhikooli vilistlane.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
kodu vald 17. veebruaril 2010 kell 00:02:41
Puumeister tegi jälle hea nalja - Lagedi kool on suurim kultuuriväärtus EV -s , - no sina oled ikka sündinud suure sõja jalus ;)
Ära aja sellist sotsialistlikku juttu nagu Sagris - tark mees, aga kohaliku ajaloo asemel(oli vallas ka vallamuuseumi korraldaja) hakkas kirjutama ja jõudis hoopis Linnuvabriku ajaloo kirjutada, saunakaaslastest.

Lagedi kandis huvitavad inimesed - nt. suuresti Lagedi jaama lubatud raudtee jalakäijate tunnelit - lubasid nii Lepik, Laius (huvitav algustähe kokkulangevus) ja pole siiani , kippu-kõppu ja Lagedi inimesed vait ka kui sukk?
Koolimaja - katlamaja kütab seal paari kindal isiku eramaja vist lisaks teisetel hoonetele, seda saab aga Teabenõude korras küsida

Lagedi koolimaja - ilmselt ongi klasside hulka mõte vähendada ja arendada lasteaeda, sest nii Loo, ka Aruküla kui Tallinna koolid on tühjenemas ja vald ei suuda ülevalpidada 70% eelarvest haridusele. Praegu on vallale põhituluks kommunaalmaksete ülemõistuse hind, sest nt. monopol ELVESO AS kasum on valla raha. Ega täna keegi täpselt ei tea kui palju on ELVESO AS deposiidi raha ja oli nt. enne Neimari vahepealset lahkumist - vähemasti valla kodanike eest seda varjatakse. Seega peaks olema tegemist mitte populistliku valimislubadustega vaid selge pilt - ilmselt sobiks 4 või 5 klassi Lagedile ja lasteaed. Ülejäänud koolikohad oleks odavam "laenutada" lähimast tühjenevast koolist ja ÕPILASBUSSIGA viia kooli ja tuua, see kulu on sama kui vedada Jürisse, Tallinna saab ka rongiga. See on läbirääkimiste küsimus.
Lasteaed+algkool peaks Lagedil olema, elamuehituse peaks peatama, omanikud peaksid säilitama maad oma järeltulijatele ja kujundama jätkuvalt traditsiooni , mida Puumeister nimetab oma küla kombestikuks ja eluks. Kui omanikud äritsevad maad ja arendajad ei suuda oma plaane teostada, on tegemist maksumaksjate puudusega ja "küllastusastet" ei saa infrastruktuuris tekitada. Tuleb loobuda millestki.
Ja nii, elage vaikses Lagedi külas - proovige ajada ka TUNNELI värki - saavad niiviisi turvaliselt kõik Jüri Gümnaasiumi, lasteaeda, poodi , kalmistule, valda , rongile-bussile, jm.
Vastus: Lagedi kooli tulevikust
Vastas:
kodusele vallale 17. veebruaril 2010 kell 02:17:19
6 klassi loetakse normaalseks, 7. klassist algab nn progümnaasium. See, miks põhikoole nii kergekäeliselt 6. klassilisteks ei tehta on vist seotud õpetajate palgaküsimustega. Meie hariduspoliitika ei toeta selliseid põhimõtteid ehk väikekoole, õpetajad ei saa oma koormust täis ja palk jääb kesiseks.Ei valda me seda teemat, aga need otsused on keerukad ja tehnilisemad kui me arvame.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
statistika