Aktuaalset
 
Avaleht
Rae vallast
Avalik foorum
Avalik foorum ID
Kasulikud lingid
Dokumendid
Saada kiri foorumi pidajale


Rae valla virtuaaltuur


Avalik foorum: vastused teemale
Lisa uus teema
Teema: Peetri alevik
Teemat alustas:
ruukkivi 13. mail 2009 kell 09:43:11
Eile algatas vallavalitsus volikogu eelnõu Peetri küla muutmiseks Peetri alevikuks. See üritus käib vastava seaduse alusel ja tuleb ka ametlik avalikustamine, kuid oleks huvitav juba eelnevalt kuulda arvamusi sealtkandi elanikelt.
Maakonna valmiva teemaplaneeringu kontekstis on Peetri ka juba näidatud tõmbekeskusena valla põhjapiirkonnale. Kui kool-lasteaed-spordihoone-raam... valmivad, siis see roll võimendub veelgi ja tõmbekeskuse rolli kandev Assaku jääb sellest paratamatult ilma.

Peetri külas on täna juba ametlikult üle 2000 inimese. Tegelikku seal elavate inimeste arvu ei oskagi öelda, sest registreerimist mõjutavad paljud tegurid, millest üks olisemaid on lasteaiakohtade olemasolu.
Peetri küla rahvastiku tegeliku arvu püüame välja selgitada sügisel, sest Peetri on Rae vallas selleks territoriaalseks üksuseks, kus viiakse läbi rahvaloenduse proov enne lähenevat rahvaloendust.

Seega ootame arvamusi küla muutmisest alevikuks.
 
Kommenteeri seda teemat
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
peetrikas 16. aprillil 2011 kell 09:57:21
Niisugune teema oli arutusel 2 aastat tagasi. Külaelanike valdav soov oli - jäägu küla! 2011 asi jälle päevakorras. Mis me siis nüüd arvame?
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
lüüs 16. aprillil 2011 kell 11:31:23
ja seda aju potentsiaali seal tarkade kooliõpetajate külakooli Peetri külas ,

paneks nimeks - Peetriküla alev - kas ajuehitus ikka on paigas ? Aga see polegi tähtis tänapäeval - ajutute osa on paisunud juba liialt suureks.
Muuseas , Eestist väljasõidu põhjus pole niivõrd tööpuudus, vaid elukvaliteet koos ajuvabadusega ja seda UURINGUT pole tehtud ja ilmselt ei soovita , sest see ei too kasu lammapeadele.

Tuletan meelde - oli juba segadus Peetri nimega kiirabi väljasõidul, järgmine asub Järvamaa piiril ?
Seega, kui midagi üldse arutada , tuleks kiiresti muuta Peetri nimetust kuni on muutus võimalikult odav : Rae-Peetri, Suur-Peetri, Harju-Peetri,

Kahjuks on süüdi sellistes juhtumistes igasugused tölla-mölla lauad, instituudid , kes ainult mäletsevad ja ei suuda vabariigiüleselt jälgida nimetuste panekuid ja korrektsust, sest soovitud dispetšerametid on määratud keskselt töötama X kohas ja tegemist pole enam kohaliku süsteemiga, kes ka unepealt teadsid või aimasid millise piirkonnaga tegemist ka nt. valehäälduse järgi.
Toon näiteks Harjumaal telefonis halvasti kostvad(põhjusi on erinevaid) kuid muidu selgesti määratlevad kohanimed - Vihterpalu, Vihasoo, Vikipalu ja vaadake kaardil, kus on asukohad ja eksimust olla ei tohi. Samanimeliste üksuste kehtestamine on kurjast nagu sama valla piires ühesuguste ligilähedaste külatänavate nimetamine või küla nimega lähedase nime andmine tänavale hoopis teises valla otsas asuvas külas.... See näitab kangesti valitseda tahtvate ja poliitikuteks end nimetavate - vaimuvaegust, mida kindlasti oleks hr. Tõnisson tauninud.

Meie tegijate iseloomustamiseks pisut lõbusalt
http://www.youtube.com/watch?v...
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raul 16. aprillil 2011 kell 15:08:04
Sven, Sa hiilgad jälle tavapäraselt. Kuna Sinust on meil lihtsurelikel üsna keeruline aru saada, äkki dešifreerid oma hiilgavaid mõttesähvatusi pisut?


ja seda aju potentsiaali seal tarkade kooliõpetajate külakooli Peetri külas ,

- Kas Peetris on õpetajad kuidagi teistmoodi kui mujal Eestis (kasvõi Jüris)? Võiksid täpsustada. Sinu peent irooniat on raske tabada.

paneks nimeks - Peetriküla alev - kas ajuehitus ikka on paigas ?

- Mis on siin pistmist aju ehitusega? Peetri/Peetriküla on läbi ajaloo olnud kasutusel vahelduvalt. Teadaoleval esmamainimisel [Petriküll] ja ka eesti-aegsetel kaartidel kasutati kohanimena just Peetriküla varianti. "Küla"-lõpp jäeti miskipärast ära nõuka-ajal, samas kõnekeeles kasutavad paljud inimesed siiamaani pigem Peetrküla varianti. Näiteks: lause "lähen Peetrikülla" kõlab minu kõrva jaoks pisut sobivamaltki kui "lähen Peetrisse".

Kui pidasid silmas seda, et "-küla" lõpule järgneks sõna "alev", siis tutvu pisut Eesti kaardiga - olemas on ka Mõisaküla linn, Aruküla alevik, Tudulinna alevik jne. Siin pole küll midagi imelikku.

Tuletan meelde - oli juba segadus Peetri nimega kiirabi väljasõidul, järgmine asub Järvamaa piiril ?

Eestis on tohutult kattuvaid kohanimesid, nt Arukülasid on vist 5 tükki, Mõisakülasid on samuti jalaga segada. Need kõik on ajaloolised nimed ja loomulikult pole mingit põhjust neid ära keelata / ära muuta. Riigi väiksuse tõttu on meil selliseid kattuvaid nimesid niigi vähe. Kunagi pole raske täpsustada, millisest Arukülast või mis iganes kohast käib jutt, hädaabikõne tehes on see lausa enesestmõistetav.

Seega, kui midagi üldse arutada , tuleks kiiresti muuta Peetri nimetust kuni on muutus võimalikult odav : Rae-Peetri, Suur-Peetri, Harju-Peetri,

Ajalooliste kohanimede vägivaldne muutmine oli omane nõuka ajale, Sulle on see aeg vist kuidagi eriti hinge jäänud? Muudaks enne Kuressaare Kingissepaks tagasi hoopis, kui juba ajaoo lörtsimiseks läks..? Venemaal on see ka väga kombeks, iga teine ajalooline küla on ümber nimetatud Leninskojeks, Pervomaiskojeks vms-ks.

Samanimeliste üksuste kehtestamine on kurjast nagu sama valla piires ühesuguste ligilähedaste külatänavate nimetamine või küla nimega lähedase nime andmine tänavale hoopis teises valla otsas asuvas külas...

Meie vallas pole teist Peetrit ega Peetriküla, muus osas loe ülalpoolset kommentaari. Sinu idee järgi tules ilmselt ka Kurna lähedal asuv Mõisaküla oma nimest ilma jätta (muuseas, tegemist peaks olema vist Eesti vanima Mõisakülaga).


Gutmann oma ettepanekus võtta ühes alevi staatuse andmisega kasutusse ka
ajalooline 'Peetriküla' nimevariat ('Peetri' asemel) on ju selgelt kantud ideest, et eristada selgemalt Kareda vallas asuv Peetri Rae vallas asuvast. Sinu enda loogka kohaselt peaks see ju eriti sobima, sest nagu Sa ise ütled, "samanimeliste üksuste kehtestamine on kurjast". Kas Sul pole siin suures pahameelehoos loogika kuidagi laiali valgunud?
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Teet 16. aprillil 2011 kell 15:48:38
Selle arutamise esimeses osas - 2 aastat tagasi - soovisid elanikud just küla säilumist. Lugege see asi siin algusest lõpuni läbi. Sellest leheartiklist küll erilist kasu välja ei loe. Eristumine 4000 elanikuga külana on kihvt.
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raul 16. aprillil 2011 kell 16:46:35
To Teet

Ei näe küll midagi kihvti, pigem tobe. Kui Tallinn nimetada ümber alevikuks, kas see on kihvt?

Asula liik peaks ikka viitama tema olemusele. Vastasel korral võiks ju loobuda üldse asulaliikide eristamisest ja nimetada nii Tallinn kui Urvaste 'asula'-ks vms. Oleks vähem segadust kui praegu, kus külad on suuremad kui linnad.

Igasugu kaartidel (nt Regio autoteede atlas jne) on Assaku tähistatud "suuremana" kui Peetri, seda just seetõttu, et shrift tähistab asula liiki ja peaks justkui tooma enam esile suuremad asulad. Mis aga Peetri (ja nii mõnegi viimasel ajal kiirelt kasvanud suure linna lähedase asula) puhul on selgelt desinformeeriv.

Mäletan, et kui 90-tel nimetati tolleaegne Eesti suurim küla Kiiu ümber alevikuks, siis ei tulnud ühelgi kiiulasel pähe hädaldada. Kiiul oli sel ajal 900 elanikku, mis igati viitas, et küla pole enam kohane nimetus. Miks mõistikkus tänapäeval moest on läinud?
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raulile ja taolistele;) 16. aprillil 2011 kell 19:06:14
Kui nüüd tahad pisut eesti keelele läheneda , on administratiivjaotused :
Linnad:..........Tartu , Tallinn , Mõisaküla
Alevid, alevikud : .......Jüri, Aruküla,
Külad: .... Kloogaranna, Padise, Peetri(Petriküll), Peetri

Nüüd sinu soustist Kingissepa ja Kingissepp, Kuressaare jne. oli tavatu ja mõttetu, sest Petriküll oleks vana nime taastamine, mida kirjutaja ei pakkunud ja pakkusid sina.
Sinule vastulauseks - Tallinn =Nõmme, = Mustamäe,.... ja mitte Mustamäe linnaosa alevik.
Ja veel - jäta meelde , terve mõistusega inimestele on Tallinn ja ebatervetele Tallinna linn , see sõltub just hariduse ja piirkonna kvaliteedist grammatika õpetamisel.
Nii on ka kõigile selge - Tartu - tegemist linnaga ja Tartu vald - oleks tegemist eraldi haldusüksusega.
Seega sinu võrdlus on tõesti arusaamatu, ega sa saarlane ole ?

On võimalik variant , mis eraldaks ja lahendaks vastasseisu ehk - pakun veel : Peetri kui Rae valla osavallana , mille piirid oleksid Lehmja viadukti ja Tartu trassiga piirnev , Assaku töökoja tee , Suurekivi juures Veski juurest ja Soasepa juurest alla , ning sealt otse poldri -Ülemiste kraavini ning kogu see osa Järvekülaga , Ülemiste kallas ja Tallinnani, ikka Tartu trassi piiriga. See moodustaks ühe terviku ja lahendaks neile endile kõik kulud koos tuludega , võimaluse seal uputada ja kakelda, tunda ennast parimate arendajatena , rikkuritena ja valijatena.

Tundsin ära, Svennu jälle
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raul 17. aprillil 2011 kell 00:57:21
To Svennu

Sinu ettepanek on ebamõistlik juba seetõttu,et jaotaks (üsna mõistlikus suuruises Rae valla) väiksemateks haldusüksusteks.
Üliväikeste haldusüksuste vohamine on küll kahjuks Reformierakonna suundumus (seda toetab ka Kesk), kuid terve mõistusega inimeste jaoks pole seniste haldusüksuste laiali lammutamine küll mõistlik idee. Siinkohal oleks sobilik meelde tuletada, et mitmeski eluvaldkonnas meile eeskujuks toodavas Soomes käivad asjad hoopis teistpisi. Näiteks aasta tagasi võisime lugeda uudist, kus 30000 ja 40000 elanikuga omavalitsused otsistasid liituda, sest mõlemad leidsid, et senine elanike arv ei olepiisavalt suur, et jätkusuutlikult majandada (ning meenutagem siinjuures Soome maksumaksjate rikkust!).
Selle uudise taustal on lihtsalt masendav ja kurvastav lugeda, et Eestis peetakse valdasid, mille elanike arvu saab kirjutada kahekohalise numbriga (ja neid on enamkui üks!). Näiteks, ühe Tammiku maja baasil oleks võimalik moodustada lausa paar valda. Kas see aga oleksmõistlik??
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Gunnar 17. aprillil 2011 kell 01:16:08
Kahe käega aleviku poolt aga mitte Gutmani ainuväite põhjal, et saada suurema koefitsendiga teehooldus rahasid riigilt ja kõik . Ootaks rahulikult ära kuna valmivad korralikud liiklussõlmed, aleviku vajadusi rahuldav lasteaed, selver, postkontor ja miks mitte ka perearstikeskus ja siis olgu alevik või mis iganes, ehk siis 2015 vb, kui Peetri küla on saanud ehk probleemidele lahendused(ujutused, poolikud arendused jne jne), seniks rahulikku meelt...
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
ruukkivi 17. aprillil 2011 kell 09:10:47
Tegelikult on muidugi Peetri alevikuks või aleviks tegemine õigustatud. Seda siis just selle rahvaarvu poolest. Elanikele ei muutu sellest nime muutmisest midagi. Eks selline nimi nagu Peetriküla alevik/alev on esialgu kõrvale imelik kuulata, aga selge on ka see, et ega seda ametlikku nimetust keegi ka kasutama ei hakka. Öeldakse ikka Peetri või Peetri küla.

Vaataks veidi seda artiklit, millest see teema siin uuesti kerkinud on.
Esmalt on selge, et seda ei ole kirjutanud Gutmann - pole tema stiil ja ka artikli sissejuhatus viitab samale. Parimal juhul on Gutmann kirjutanud lk 10 oleva pisikese arvamuse kasust. Selgelt on refereeritud B.Parmase magistritööd, aga arvan, et sinna teksti on põimitud kellegi teise imelikke näiteid:
1. Perearst. Eestis ei tegele perearsti temaatikaga KOV, see on riigi (Maavalitsuse) rida ja seotud piirkonnas elavate inimeste arvuga. Ühe perearsti nimistu lubatud suurus on ca 2000 klienti ja kui selline nr piirkonnas olemas on, siis tuleb sellele piirkonnale ka arsti leidmise konkurss välja kuulutada. Seega pole vahet kas on selle piirkonna nime taga sõna küla või sõna alev. Paar aastst tagasi Peetri piirkonnale ka arst leiti. Kahjuks puudusid Peetris ruumid arstile ja ta hakkas ajutiselt töötama Jüris, mis ilmselt polnud hea lahendus, kuid antud hetkel parim. Ta oleks täpselt samuti oma tööd alustanud Jüris ka siis kui Peetri taga oleks asustusüksuse nimes alev.

2. Otepää näide on artiklis eriti imelik. Tegelikult on seal ju sootuks teised põhjused miks seal asub kino, hotellid, kauplused jne. Kindlasti pole need seal sellel põhjusel, et Otepää on linn. PÕhjuseid tuleb otsida ajaloost ja looduskeskkonnast. Võrdlus Peetriga ei kanna ühegi kandi pealt. Või kas keegi arvab, et andes Peetrile nime järel määratluse linn, on piirkonda kohe kerkimas hotellid jne. Kahtlen. Neid asju juhib nõudlus. Otepää võiks olla linna asemel ka küla, aga sealsete võimaluste tõttu oleks nõudlus tagatud ja need nimetatud teenused ka pakutud.

3. muutes "küla" "alevikuks" tõstame kuidagi automaatselt konkurentsivõimet ja tagame Peetrile jätkusuutliku arengu? Ma ei saa aru miks topitakse sellisesse artiklisse sisse selliseid loosungeid. No ei tee see sõna vahetamine kumbagi. Tundub, et artikli autorid (kes iganes nad siis on) püüavad inimesi "ärarääkida" ja püüavad seda teha moesõnadeks kujunenud väljenditega ja ise pole püüdnudki väljaöeldut defineerida.

4. Ja küll oleks tore kui hallist tagamaast saaks kaunis Tallinna lõunavärav ainuüksi seetõttu, et Peetri külast saab Peetriküla alev!

Vaatame seda teemat teisest kandist.

Tegelikult on tänane Peetri küla valglinnastumise musternäidis - suhteliselt koordineerimatu monofunktsionaalsete alade (erinevad iseseisvad dp-d) areng väljapoole linna piiri, kus valdavaks hajutatud, ülehüppelised ning madala tihedusega maakasutusmustrid. Ehk tegemist on siiski ülelinna piiri valgunud elamualaga, millel puudub oma väljakujunenud tõmbekeskus (kauplus, postkontor, pikka aega ka kool). Muide kõikidel meie tänastel alevikel (ka pisikesel Assakul) on/ või oli see tõmbekeskus olemas.

Linnaliseks asulaks ei saa seetõttu, et ühes kohas elab palju inimesi koos ja seal on teede ääres kõnniteed, tänavavalgustus ja lahendatud on tsentraalselt vee-ja kanalisatsioonisüsteemid. Linnaliseks asulaks saadakse siis kui ühel territooriumil elab tihedalt inimesi, seal on väljaarendatud töökohad (sekundaarses ja teenindavas sektoris), seal on lasteaed, kool, kauplused jms teenused. Kõige selle nimel peab vaeva nägema. Õnneks esimese sammuna 2009 saime selle kooli ja lasteaia valmis. Sinna juurde ka spordihoone. Sellega tegelikult on esimene samm monofunktsionaalsest elamualast linnalise asulani tehtud - paljud inimesed ei pea neid teenuseid enam väljast otsimas käima. Tegelikult on Peetris ka töökohti olemas, on ka 2 kõrtsu, seega hakkab tulema.
Puudu on kindlasti üks selline teema, mis tuleb vaid ajaga - Peetri kogukonnatunne, identiteet. See on probleem kõikides valglinnastunud kantides, see on paratamatu. Maja/korteri võid ju osta, kuid kogukonnatunne/identiteet kujuneb välja põlvkondade jooksul.

Kokkuvõtteks. Minagi pooldan küla muutmist alevikuks või aleviks, aga ma ei poolda selliseid artikleid, millega püütakse
palj(a)usõnaliselt midagi põhjendada. Aga need kes asjast midagigi jagavad, näevad põhjenduste kunstlikkuse ju läbi. Ei ole mõtet oma rahvast lollitada, öelgem nii nagu on - tahame teha piirkonnast linnalise asula ja üks samm selleks on muuta ta külast aleviks. Tegelikult on Rae vald juba 2006 aastal Harju maakonna teemaplaneeringu, mis käsitles kandipõhiselt avalike teenuste kättesaadavust, näinud Peetri (Assaku asemel) kandikeskuseks.
Ja muide Peetri (ja mitte ainult Peetri) jääb alati Tallinna tagamaaks, kas ta seda peab olema hallina või hoopis kauni lõnaväravana, see on Peetri inimeste kätes.


Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raul ja teised 17. aprillil 2011 kell 10:54:50
pole tähtis , kas nimi saab suupäraseks - vaatleme ikka grammatika ja mõiste järgi
Peetri küla
Peetriküla alev =küla alev
silbitame - Peet-ri-kü-la alev või liitsõna reegli järgi Peetri-küla alev
poolitamine
Peetri-
küla alev
näide: Rae valla Peetriküla alevi Peetri algkoolis, Harjumaal ? .....
suupärasus - hakkab olema : Peetri küla või Peetri alev või Peetri ja nii on võimalus järjekordne päästeõnnetuse likvideerimise õnnetus- nagu tookord selle elektrilöögiga ja lõppes surmaga seetõttu, et abi oli vales kohas.
Seega tähendab, ärge tehke vigu- mida pole võimalik paranda odavalt hiljem.
Osavallad - Eestis on , nt. Rakvere kandis, Vinnis ?

Ja, võimalus - üldse ei muuda


Rae vallal oleks oma põhjendustega ja puuduliku mõtteviisi ning hilisemaid jamasid vältida , pöörduda - kas üldse keegi teab, et on olemas keelehooldekeskus? Püüdke korrata algkoolitaset ja siis hindame - pai, armas , ...;)

http://webcache.googleusercont...



svennu
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
keelekomisjon 17. aprillil 2011 kell 13:52:25
Märkuseks eelkirjutajatele, Eestis ei ole antud ja ei anta (ei muudeta) ühegi koha nime, et ta ei läbiks nime ja keelekomisjoni.
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
eelmistele 17. aprillil 2011 kell 23:46:54
siia võime lisada nõmedad- tehnopargi- üllitised ja tegelikult on park kindla tähendusega
http://www.keelevara.ee/login/...
Tehnopark peaks olema midagi selget - meil on eestis aga körtpärtli särk- elumajad, värvitööstus, uksetehas, garaazid jms. segamini
Seega, pole alati keelekomisjon selge peaga - eriti kui võtta arvesse, et viidad peavad vastama meie keelereeglistikule

alev
http://www.keelevara.ee/login/...
lähtuvalt võib ka Peetrit aguliks tituleerida ja jälle oleme Eestis esimesed
- Peetriaguli - väga suupärane ja eristuv , pealegi äärelinnale sobib ;);) ning tähendus ongi alev !

ei noh, svennu
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Jüri Kivit 18. aprillil 2011 kell 00:48:59
Ei näe põhjust vaidlemiseks. Kui on soov küsimus õiglaselt lahendada, siis tuleb korraldada rahvaküsitlus. Las Peetri küla inimesed ise hääletavad küla või aleviku poolt. Democrazia.

Mina jälgiksin siinkohal rohkem maamaksu küsimust. Maamaks kaotatakse kodudelt alates 1. jaanuarist 2013. aastal kuni 1500 m2 ulatuses linnades ja kuni 2 ha ulatuses maal. Kindlasti veel täpsustatakse kus lõppeb "linn" ja algab "maa". Aga tõenäoliselt asula maa maksumäär on kõrgem kui külas ja soodustused - vastupidi.

Vastus: Peetri alevik
Vastas:
ruukkivi 18. aprillil 2011 kell 09:03:51
Tagelikult pole see küll nüüd niisugune küsimus, mida peaks otsustama rahvas rahvaküsitlusel. Emotsioonidel põhineva küsitluse tulemuse alusel ei peaks lahendma pragmaatilisi küsimusi. Selles küsimuses on seaduseandja aluse andnud elanike arvule toetuvalt ja volikogu peaks selle otsuse lihtsalt ära tegema.
Maamaks arvutatakse vastavalt hinnatsoonidele ja siin esialgu ei loe kas on küla või alev. Järgmisel hindamisel ilmselt Peetris hind muutub igaljuhul, sest tegemist on ju tiheasustusega (olgu nimetus küla või alev).
Tegelikult ongi ju tiheasustuses neid tegevusi, mis seotud maa ja tema maksuga, tunduvalt enam kui hajaasustuses - teehooldused (sõidu + kõnnitee), tänavavalgustus, haljastuse hooldamine, sadevee teemad jne
Samas kui 2013 juhtubki nii, et uuesti tullakse kohaliku omavalitsuse rahakoti kallale ja võetakse ära maamaksutulu, siis olge kindlad, et see asendatakse mingi muu, nt kinnisvaramaksuga, mis Tallinnale lähemale on kindlasti ka suurem kui kaugemates kohtades. Asukoht maksab. Kindlasti saadakse Peetris kinnisvara müües ka suurem hind kui kuskil Kose kandis.
Kogu eelnev arutlus käib piirkonna kohta siis kui teda kutsutakse külaks ja ka siis kui teda kutsutakse aleviks.

Kokkuvõtvalt. Kui Koalitsioonil on soov kandikeskus ära vormistada, siis saatku volikokku vastav eelnõu ja teeme ära. See on ainult vormistamise küsimus ja elanikele ei muutu sellest absoluutselt midagi. Ülejäänu - hallist tagamaa maigust lahti saamine on ikka Peetri elanike endi kätes, olgu siis tegemist küla või aleviga.
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
täienduseks 18. aprillil 2011 kell 11:30:41
küsitlus ? küla kirjutada ...- külaalev ....
kes on see Peetri rahvas - 90% võõrad
volikogu - see on erakondlik pill
keelekomisjon riigis - seal peaks läbima, kuid nüüd sõltub see mida antakse vaadelda, kas Peetriküla alev või lisatakse muid variante - Rae-Peetri, Suur-Peetri, Harju-Peetri, Raepeetri, Peetriagul või tuua lisaks Peetrile, uus nimetus , nt. Uudismaa(elamud on ju kutuuristatud, rek. põllumajandusmaale ehitatud).

Rauli näited - mis koht see Loksa on ? linn - mida see nimi andnud on ? see on küla. Kiviõli - kolgas , määratlus puudub selline.

Keelekomisjon peaks andma hinnangu enne ja siis volikogu suunab arvamuse üldplaneeringust lähtuvalt VALLA elanikele arvamuse saamiseks. Loodetavasti selleks ei tehta mingit ümarlaua või tõnissonide rahastamist.

Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Jüri ja külavanem 18. aprillil 2011 kell 12:34:34
eile oli suur lõke ja ilmselt ehitusprahi põletamine Peetris - Celander büroo hoone taga garaazitaolise hoone õuel ?
Tartu trassil varjutas päikest kella kaheksa paiku
Kas seal linnaks soovival alevlinna külal omad seadused , mida teab jr. Jüri K. vastata ja külavanem ?
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Raul to Svennu (ehk täienduseks-ile) 18. aprillil 2011 kell 15:39:38
Nimesid ei solgita, unusta ära. Mingit suur- ega harju-peetrit pole olnud ega tule. Küll sobivad ajalooliselt nii Peetri kui Peetriküla. Viimane variant aitaks ehk eristada meie Peetrit kareda valla Peetrist, muud vahet eriti pole.

Kui volikogu peaks nimemuutuse heaks kiitma, alles siis on põhjust keelemeestele edasi saata, aga selge on, et ega neilgi pole põhjust eelistada üht ega teist (nende asi oleks välja praakida nt 'St Peter' või muu taoline eesti keelega sobimatu värdvariant, aga seda meil pole).

Muide, nn uudismaale on rajatud enamus asulaid, sh Jüri ja ka enamus Tallinna. Sinu Tammiku maja kohal oli ka mõnikümmend aastat tagasi põld või heinamaa vms :)

Kui veel rohkem minevikku minna, siis tuleb tõdeda, et isegi meie tüüpilised hajakülad kujunesid suuresti välja 19-dal sajandil seeläbi, et talumehed ostsid mõisa käest maa välja ja ehitasid omale uue maja mitte enam senisesse kompaktsesse külakeskusesse vaid oma põllumaa äärele. Sisuliselt ühemehe-põllupeakse-arenduse. Ajalooliselt olid ka Eestis kompaktsed külad, mis paiknesid 2-3 hektari peal, majad suhteliselt kobaras (sumbkülasid on mõned ka säilinud). Nii et nn põlluarendused pole sugugi uus asi, seda juba ligi paarsada aastat harjutatud :)

Muinasajal oli hajaasustust vähesel määral küll olemas, kuid see oli pigem erandlik. Selliseid külast eraldi asuvaid üksiktalusid kutsuti mõisateks, võimalik, et sellistes elasid ülikud, täpsed andmed puuduvad. Enamus rahvast elas sumbküla tüüpi külades, põllud asusid elumajadest (küladest) eemal.
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
mõigu elanik 18. aprillil 2011 kell 16:18:57
Kas üle Tartu mnt Mõigu ei võiks saada Mõigu küla ilma Peetrita!!!???
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
To mõigu elanik 18. aprillil 2011 kell 16:21:21
Miks ei. Tehke hääletus ja...
Vastus: Peetri alevik
Vastas:
Gunnar 18. aprillil 2011 kell 17:06:20
Nii palju siis demokraatiast jne, eks oli arvata... Hiljemalt detsembriks on volikogul ilmselt otsus tehtud ja vastuvõetud!
1 2 3 4 5 6 7
statistika